IKV või muu varustus?
Seoses IKV kasutamisega kaasnevad tööandajal paljud, seaduses kajastatud kohustused, mida tihti peetakse loogilisteks ja ka iseenesest mõistetavateks. Tööandja varustab …, tagab …, annab … jne. Üldiselt peab neid kohustusi rakendama ka tööriiete, -jalatsite ja peakatete puhul. IKV kasutamise eesmärk on seotud kindla ohuteguriga. Tööriided, -jalatsid ja peakatted on üldotstarbelised ning nende valik lähtub peamiselt tehtavast tööst ja töökeskkonna meteoroloogilistest tingimustest. Arvestades eelöeldut, peab neid ka erinevalt käsitlema. Töötaja peab teadma, et IKV kasutamine on selle määramisel kohustuslik ja võimalikest puudustest tuleb teavitada tööandjat.
Vastavalt seadusandlusele kaasnevad IKV kasutamisega seoses tööandajale täiendavad kohustused:
töökeskkonna riskianalüüsi tegemine;
väljastatud IKV arvestuse pidamine;
IKV kasutamise väljaõppe korraldamine ja
töökohtade märgistamine, kus IKV kandmine on kohustuslik.
Kõik need tegevused on vaja ka jäädvustada kirjalikult taasesitatavas vormis.
IKV valitakse riskianalüüsi põhjal. Tööandjal on kohustus hinnata ja analüüsida töökeskkonda ning koostada ja vormistada riskianalüüs. Eesmärgistatud IKV valik saab olla ainult peale kahte esimest sammu.
Väljastatud IKV arvestuse pidamine on tänasel päeval ehk kõige erinevamalt korraldatud või paljudel juhtudel kahjuks ka korraldamata.
IKV kasutamise väljaõppe täiendava osana saab edukalt kasutada valmistajapoolseid kasutusjuhendeid, mida pakutakse nii paberil, kui digitaalselt. Väljaõppel peab käsitlema ohutegurist lähtuvaid tagajärgi, IKV õiget kasutamist ja ka selle kasutamisega kaasnevaid võimalikke riske. Mida teadlikumad on töötajad võimalikest kahjudest, seda tõhusamalt kasutatakse IKV. Väljaõpet registreeritakse vastavalt määrusele, „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/23105?leiaKehtiv.
IKV kandmise kohustuslik märgistamine peab vastama määrusele, „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“ https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv.
Seoses IKV kasutamisega kaasnevad tööandajal paljud, seaduses kajastatud kohustused, mida tihti peetakse loogilisteks ja ka iseenesest mõistetavateks. Tööandja varustab …, tagab …, annab … jne. Üldiselt peab neid kohustusi rakendama ka tööriiete, -jalatsite ja peakatete puhul. IKV kasutamise eesmärk on seotud kindla ohuteguriga. Tööriided, -jalatsid ja peakatted on üldotstarbelised ning nende valik lähtub peamiselt tehtavast tööst ja töökeskkonna meteoroloogilistest tingimustest. Arvestades eelöeldut, peab neid ka erinevalt käsitlema. Töötaja peab teadma, et IKV kasutamine on selle määramisel kohustuslik ja võimalikest puudustest tuleb teavitada tööandjat.
Vastavalt seadusandlusele kaasnevad IKV kasutamisega seoses tööandajale täiendavad kohustused:
töökeskkonna riskianalüüsi tegemine;
väljastatud IKV arvestuse pidamine;
IKV kasutamise väljaõppe korraldamine ja
töökohtade märgistamine, kus IKV kandmine on kohustuslik.
Kõik need tegevused on vaja ka jäädvustada kirjalikult taasesitatavas vormis.
IKV valitakse riskianalüüsi põhjal. Tööandjal on kohustus hinnata ja analüüsida töökeskkonda ning koostada ja vormistada riskianalüüs. Eesmärgistatud IKV valik saab olla ainult peale kahte esimest sammu.
Väljastatud IKV arvestuse pidamine on tänasel päeval ehk kõige erinevamalt korraldatud või paljudel juhtudel kahjuks ka korraldamata.
IKV kasutamise väljaõppe täiendava osana saab edukalt kasutada valmistajapoolseid kasutusjuhendeid, mida pakutakse nii paberil, kui digitaalselt. Väljaõppel peab käsitlema ohutegurist lähtuvaid tagajärgi, IKV õiget kasutamist ja ka selle kasutamisega kaasnevaid võimalikke riske. Mida teadlikumad on töötajad võimalikest kahjudest, seda tõhusamalt kasutatakse IKV. Väljaõpet registreeritakse vastavalt määrusele, „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/23105?leiaKehtiv.
IKV kandmise kohustuslik märgistamine peab vastama määrusele, „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“ https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv.